Ilja IAAB

 Minu arvates ei ole tehnoloogia iseenesest eetiline ega ebaeetiline. Enamasti sõltub kõik sellest, kuidas ja milleks inimene seda kasutab. Tehnoloogia on pigem tööriist. Nii nagu nuga võib köögis kasulik olla, kuid kuriteos ohtlik, võib IT-lahendus olenevalt rakendusest olla hea või halb. Näiteks tehisintellekt pole iseenesest halb. Seda saab kasutada meditsiinis haiguste avastamiseks, hariduse abistamiseks või töö lihtsustamiseks. Kuid sama tehnoloogiat saab kasutada võltsingute loomiseks, inimeste petmiseks või nuhkimiseks. Seetõttu pole probleem mitte ainult tehnoloogias endas, vaid inimese eesmärkides ja olemasolevates reeglites. Hea näide on näotuvastus.ühelt poolt võib see aidata kadunud inimesi leida või turvalisust suurendada. Teisest küljest saab seda kasutada massilise jälgimise jaoks, kui inimesed isegi ei tea, et neid jälgitakse. Sel juhul tekivad tõsised küsimused privaatsuse ja vabaduse kohta. Sellegipoolest usun, et mõned tehnoloogiad võivad juba esialgu küsitavad o...

Tänapäeval on üks ohtlikumaid andmepüügi vorme olnud Cookie varastamine. Cookie on spetsiaalsed andmed, mida Veebileht säilitab kasutaja brauseris pärast kontole sisselogimist. Põhimõtteliselt aitavad need saidil inimest "meelde jätta", nii et te ei pea iga kord parooli sisestama. Probleem on selles, et kui ründaja need Cookie varastab, pääseb ta kontole juurde ka ilma paroolita. Näiteks on inimene juba sisse logitud posti, Discordi, Steami või internetipanka ning pahavara kopeerib brauserist küpsise ja saadab selle häkkerile. Pärast seda saab ründaja kasutaja nimel konto avada. Eriti ohtlik on see, et mõnikord ei aita isegi kahefaktoriline autentimine. Kui küpsis juba kinnitab, et kasutaja on sisse logitud, võib veebileht ründaja ilma täiendava koodita sisse lasta. Kõige sagedamini toimub selline vargus pahavara kaudu, mis on alla laaditud koos piraatmängude, pettuste, "tasuta" programmide või kahtlaste failidega Telegrammist ja Discordist. Kasutaja käivitab faili ...

Ausalt öeldes ei ole erivajadustega inimeste tehnoloogia mingi "Lisavõimalus", vaid tegelikult vajalik asi. Ilma nendeta ei saa osa inimesi lihtsalt normaalselt õppida, töötada ega isegi arvutit kasutada. Seetõttu pole selle käsitlemine tavaliste IT-seadmetena päris õige. Pigem on see midagi tehnika ja sotsiaalse tööriista vahel. Näiteks ekraanilugeja on nagu "silmad" ja spetsiaalsed sisendseadmed on nagu "käed". See tähendab, et on loogiline kaaluda selliseid tehnoloogiaid umbes samal tasemel ratastoolide või kuuldeaparaatidega. Kes peaks seda tegema? Siin ei saa üks organ kindlasti hakkama. Vaja on ühist tööd: sotsiaalvaldkond (inimeste abistamine), IT-sektor (arendamine ja juurutamine) ja haridus (koolitus selle kõige kasutamiseks). Eestis võiksid need olla korraga mitmed ministeeriumid, kes töötavad koos, mitte eraldi. Eraldi küsimus on raha. Paljud sellised lahendused on kallid ja on ilmne, et inimene ei peaks selle eest ise täielikult maksma. Põhiasj...