Ilja IAAB

IT-valdkonnas pole ühte "õiget" karjääri loomise viisi ja see muudab hariduse valimise eriti oluliseks. Klassikaline ülikoolidiplom annab põhiteadmised: algoritmid, andmestruktuurid, süsteemide tööpõhimõtted. See kujundab mõtlemist ja võimet lahendada keerulisi probleeme. See valik sobib neile, kes on keskendunud pikaajalisele arengule, soovivad töötada keerulistes valdkondades (nt süsteemiarendus, Tehisintellekt) ja neil on laialdased karjäärivõimalused. Rakendus-või kolledžiharidus rõhutab praktilisi oskusi. Siin on vähem teooriat, kuid rohkem tegelikku tööd tööriistade ja tehnoloogiaga. See on hea valik neile, kes soovivad kiiremini tööturule siseneda ja erialast tegevust alustada. Kutsetunnistused (nt Microsoft, Cisco) kinnitavad konkreetseid oskusi konkreetses valdkonnas. Need on eriti kasulikud juba töötavatele spetsialistidele või neile, kes soovivad süveneda kitsasse valdkonda (NT võrgud, pilvetehnoloogiad). Kuid sertifikaadid ise ei asenda põhiharidust ega praktilisi...

Tarkvaraprojekti tegemisel pole litsentsi valimine lihtsalt formaalsus, vaid tõesti oluline ja isegi strateegiline otsus. See sõltub otseselt sellest, kes ja kuidas saab teie koodi kasutada ning mida te sellest lõpuks saate. Varaline litsents ( EULA ) annab teile maksimaalse kontrolli. Kood on suletud ja keegi ei saa seda lihtsalt muuta ega vabalt levitada. See on klassikaline võimalus kommertstoodete jaoks: müüte valmislahendust ja teil on kogu protsessi üle täielik kontroll. See kõlab usaldusväärselt, kuid on ka miinus kogu areng ja tugi langevad teile ning kogukonna abi on peaaegu olematu. GNU GPL on juba avatud kood ja vabadus. Kood on kõigile kättesaadav ja igaüks saab seda õppida, muuta ja edasi levitada. Kuid on oluline reegel: kui keegi on midagi muutnud, on ta kohustatud selle sama litsentsi alusel välja panema. Ühest küljest on see lahe-projekt võib kogukonna arvelt kiiresti kasvada. Teisest küljest pole see kõige mugavam variant, kui soovite teha täielikult suletud kaubandu...

Autoriõigus - loovuse kaitse ja motivatsioon autoritele Minu arvates töötab autoriõigus praegu kõige paremini. See annab autoritele võimaluse kaitsta oma teoseid-raamatuid, muusikat, filme või tarkvara ja teenida nende eest tulu. See motiveerib inimesi looma uut sisu ning investeerima oma töösse aega ja vaeva. Kui sellist kaitset ei oleks, saaks paljusid teoseid vabalt kopeerida ja levitada ilma autori nõusolekuta ning loojatel oleks vähem stiimulit loovaks jääda. Muidugi on sellel süsteemil ka probleeme. Näiteks autoriõiguste kaitse tähtaeg on tänapäeval väga pikk-tavaliselt umbes 70 aastat pärast autori surma, mis mõnikord tundub liiga pikk aeg, eriti Interneti ja kiirete tehnoloogiliste muutuste ajastul. Sellegipoolest töötab autorite kaitsmise idee tervikuna ja on endiselt oluline. Patendisüsteemi probleemid tehnoloogiavaldkonnas Kuid patendisüsteem, eriti tarkvara valdkonnas, vajab minu arvates suuri muudatusi. Teoreetiliselt peaksid patendid kaitsma leiutajaid ja stimuleerima inn...

  üks, mida pead sama tähtsaks kui 1990-ndatel (või isegi tähtsamaks kui enne, uute aspektide lisandumise tõttu) Minu arvates on Virginia Shea võrguetiketi üks olulisemaid reegleid tänapäeval reegel "pidage meeles, et teie ees on inimene". See tähendab, et võrgus suheldes tuleb meeles pidada, et teisel pool ekraani on tõeline inimene, kellel on oma tunded, arvamused ja isiklikud kogemused. Tänapäeval kasutatakse internetti palju rohkem kui 1990.aastatel-inimesed suhtlevad sotsiaalvõrgustikes, foorumites, kommentaarides, võrgumängudes ja erinevates sõnumitoojates. Seetõttu muutub viisakas ja lugupidav suhtlemine eriti oluliseks. Anonüümsus ja kaugus panevad inimesi mõnikord käituma agressiivsemalt või kirjutama asju, mida nad päriselus kunagi ei ütleks. Kui inimene üritab enne sõnumi saatmist mõelda, sõnu valida ja teisi austada, muutub Interneti-keskkond kõigi kasutajate jaoks palju mugavamaks ja turvalisemaks. üks, mida hindad tähtsuse (täiesti või suurelt osalt) kaotanuks Ü...

Usun, et infoühiskonnas pakub tehnoloogia palju mugavust, kuid sellega kaasnevad ka uued probleemid. Ilmuvad sellised asjad nagu jälgimiskapitalism ja digiaedik. See tähendab olukorda, kus inimeste tegevust Internetis saab jälgida ja iga digitaalne tegevus jätab jälje, mida saab säilitada ja kasutada. Eestis võib see teema olla üsna oluline, sest riik on tugevalt seotud digitaaltehnoloogia ja erinevate e-teenustega. Ühelt poolt on see väga mugav-Interneti kaudu saab teha palju asju, näiteks kasutada võrguteenuseid, saada teavet või lahendada erinevaid küsimusi asutusi külastamata. Kuid teisest küljest tähendab see, et andmeid on üha rohkem ja on oht, et neid võidakse kasutada kasumi, mõju või võimu saamiseks. Usun, et tehnoloogia üksi ei suuda lahendada kõiki sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Isegi kui Internet areneb ja muutub kättesaadavamaks, ei tähenda see, et ühiskond oleks automaatselt parem. Ikka jäävad sellised asjad nagu võim, raha ja mõju ning nad saavad tehnoloogiat end...

üks, mis kasutab uut meediat oskuslikult  - ERR Minu arvates on ERR uude meediakeskkonda tõesti hästi sisse ehitatud. Esiteks on see tõeline kiire meedia. Uudised ilmuvad silmapilkne. Sa lähed sisse ja näed elavat infovoogu. Teiseks pole see lihtsalt veebisait, vaid platvorm. Seal on tekst, video, otseülekanded, heli, taskuhäälingusaated. See on juba puhas Näide multimeediumist ja isegi natuke crossmedia sama sisu võib eksisteerida erinevates vormingutes. See sobib täielikult Web 2.0 ideega "Veeb kui platvorm". Kolmandaks on ERR saadaval kõikjal telefon, arvuti, teler. See on otseselt Näide" ubiquitous " meediatekstist, mis on sõna otseses mõttes kõikjal. Ja veel üks oluline punkt on tunne, et see on elav allikas, mitte ainult artiklite arhiiv. See on juba lähemal aktiivsele teabele, millest tekst räägib: mitte ainult ei lugenud ja lahkus, vaid naasete pidevalt, jälgite värskendusi. üks, mis paistab uues meedias märksa lahjem kui enda põhikanalis  - Postimees Tra...

Mis on meiega jäänud juba enne veebi ilmumist Ausalt öeldes tundub mulle, et üks kõige alahinnatud IT-revolutsioone enne veebi oli Ethernet. See töötati välja 1973.aastal ja siis tundus see lihtsalt viis arvutite ühendamiseks. Kuid tegelikult oli see uue ajastu algus. Enne seda töötasid arvutid enamasti üksi. Ethernet võimaldas neid ühendada kohalikesse võrkudesse, mis tähendab andmete jagamist, koostööd, infrastruktuuri ehitamist. See oli hetk, mil arvutid hakkasid muutuma mitte ainult arvutusmasinateks, vaid osaks suurest süsteemist. Kõige huvitavam on see, et Ethernet pole paari aasta pärast kadunud, nagu paljud teised tehnoloogiad. See lihtsalt muudkui arenes. Kiirused kasvasid, seadmed muutusid, standardid uuendati, kuid idee ise jäi samaks. Täna, kui ühendame arvuti kaabli abil Internetiga või kui serverid suhtlevad andmekeskustes, kasutame sisuliselt sama Etherneti. Ja see on minu arvates tõeline revolutsioon-kui tehnoloogia mitte ainult "tulistas", vaid sai aastakümne...