E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Usun, et infoühiskonnas pakub tehnoloogia palju mugavust, kuid sellega kaasnevad ka uued probleemid. Ilmuvad sellised asjad nagu jälgimiskapitalism ja digiaedik. See tähendab olukorda, kus inimeste tegevust Internetis saab jälgida ja iga digitaalne tegevus jätab jälje, mida saab säilitada ja kasutada.

Eestis võib see teema olla üsna oluline, sest riik on tugevalt seotud digitaaltehnoloogia ja erinevate e-teenustega. Ühelt poolt on see väga mugav-Interneti kaudu saab teha palju asju, näiteks kasutada võrguteenuseid, saada teavet või lahendada erinevaid küsimusi asutusi külastamata. Kuid teisest küljest tähendab see, et andmeid on üha rohkem ja on oht, et neid võidakse kasutada kasumi, mõju või võimu saamiseks.

Usun, et tehnoloogia üksi ei suuda lahendada kõiki sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme. Isegi kui Internet areneb ja muutub kättesaadavamaks, ei tähenda see, et ühiskond oleks automaatselt parem. Ikka jäävad sellised asjad nagu võim, raha ja mõju ning nad saavad tehnoloogiat enda kasuks kasutada. Seetõttu ei ole internet ja Digitaalsed süsteemid kõigile probleemidele universaalne lahendus.

Valge variant tehnoloogiat kasutatakse ühiskonna arenguks. Inimesed saavad rohkem võimalusi suhelda, töötada ja luua ning digitaalsed teenused muudavad elu lihtsamaks ja mugavamaks. Teave aitab areneda ja luua uusi ideid.

Must variant tehnoloogiat hakatakse rohkem kasutama jälgimiseks ja kontrollimiseks. Teave muutub võimu ja mõju vahendiks ning nende vastu saab kasutada inimeste digitaalseid jälgi. Sel juhul võib Internet muutuda pidevaks jälgimissüsteemiks.

Üldiselt arvan, et tehnoloogia pole iseenesest halb ega hea. Kõik sõltub sellest, kuidas ühiskond neid täpselt kasutab, milliseid reegleid luuakse ja kui palju inimesed mõistavad digitaalse keskkonna riske. Kui sellele mõistlikult läheneda, võib tehnoloogia teha rohkem kasu kui kahju.